Appikene, ma pole nii ammu blogi lahti teinud ega midagi siia kirjutanud. Kas ma olen juba blogimise ära unustanud või mis värk sellega üldse on? Viimane kord blogisin kuu alguses ja nüüd tundub, nagu oleks igavik möödas.

Võiks ju öelda, et olin tööga hullult busy… aga ei! Mul oli vahepeal puhkus ja aega oli küll. Lihtsalt blogimise vibe’i polnud. Kuidagi ei tekkinud seda tunnet, et tahaks arvuti lahti teha ja kirjutama hakata. Aga noh, siin ma nüüd olen – tagasi! Luban, et ma enam nii pikaks ajaks ära ei kao.

Võtsingi nädalakese puhkust ja seda oli ikka väga vaja. Midagi suurt ma ei teinud: lihtsalt chillisin. Vahepeal käisin küll väljas, aga enamasti meeldis mul ikka kodus või lagedil olla. Vahepeal ongi vaja niisama olla ja mitte midagi teha – see on tegelikult ülihea tunne.

Pärast viimast tööpäeva, kui puhkus lõpuks peale hakkas, otsustasime peikaga kinno minna. Vaatasime filmi “Uus raha”– soovitame kindlasti vaatama minna, meile väga meeldis!

Film räägib IT-spetsialist Taavist ja tema õpetajast abikaasa Liisast, kes said ootamatult 50 miljoni võrra rikkamaks. Mis sa teeks kui sul oleks 50 miljonit? Uus raha on tegelikult filmi Vaba raha järg, seega kui pole veel näinud, soovitan kindlasti vaadata mõlemat filmi. Vaba raha räägib sellest, kuidas Taavi üldse nende 50 miljonini jõudis.

Puhkuse ajal käisime veel ühel õhtul peikaga esimest korda Nimeta Baaris. Tegelikult oli tore, aga alguses ma ei tundnud end väga mugavalt. Otsustasime siis edasi liikuda – mõtlesime, et jalutame Telliskivisse ja kui mõni koht silma jääb, võtame seal joogid.

Lõpuks valisime Möku, aga seal oli nii palju inimesi, et lahkusime üsna kiiresti. Läksime hoopis üle tee asuvasse La Tabla restorani. Jõudsime sinna muidugi nii hilja, et sulgemiseni oli umbes pool tundi. Öeldi, et köök on juba kinni, aga joogid jõuakse siiski teha. Võtsime siis kumbki oma joogi – mina margarita ja Henri õlle.

Kui joogid said joodud, otsustasime tagasi Nimeta Baari minna. Tagasi jõudes oli seal palju rohkem rahvast, aga kuidagi tundus vibe palju parem ja mul endal oli ka palju mugavam olla. Võtsime seal veel mõned joogid, lõpuks tellisime takso ja sõitsime koju. Jõudsime Lagedile kuskil ühe paiku öösel. Läksime kohe magama ja hommikul oli isegi üllatavalt hea olla – polnudki pohmakat.

Puhkus läks tegelikult suht kiirelt ja ausalt öeldes oleks tahtnud veel ühe nädalakese vabaks võtta. Kindlasti tahaks järgmine kord Henriga samal ajal puhkuse võtta, et saaks kuhugi reisile minna – kas soojale maale või hoopis mõnda kohta, kus me veel käinud pole.

Nüüd olen jälle töö lainel tagasi. Esimesed päevad olid üsna tegusad, aga tegelikult tundus üllatavalt mõnus tagasi olla.