Ma olen pikemat aega endale öelnud, et pean end kokku võtma. Peaks tagasi trenni minema, hakkama paremini sööma ja vähem alkoholi jooma. Peaks normaalsel ajal magama minema, et saaks vähemalt 8 tundi und täis.

Ma olin vahepeal trenni tegemisega päris tubli. Suutsin nädalas vähemalt 2–3 korda trennis käia, mõnel nädalal isegi rohkem. Mulle meeldis see rütm ning trennis käimine mõjus ka vaimselt hästi. Aga siis täiesti lampi ühel päeval ma ei läinud ja nii see läks.. Vahepeal olen proovinud uuesti alustada, isegi koos sõbrannaga, aga sellest ei ole kujunenud regulaarset harjumust.

Kahjuks on see kestnud juba üle aasta ja nüüd tundub trenni tagasi minna kuidagi hirmus. Iga kord, kui olen tahtnud uuesti alustada, olen lõpuks hirmu tõttu minemata jätnud. Selline vastik ärevus tuleb sisse. Samas ma tean, et mul on seda varemgi olnud. Ka siis, kui alguses trenni tegema hakkasin, tundsin ärevust, aga kuidagi suutsin end siiski kohale vedada.

Tuleb tõdeda, et ka toitumine on palju halvemaks läinud. Ega see pole kunagi superfantastiline olnud, aga praegu on olukord veel kehvem. Päris palju on neid kordi, kus võtan sügavkülmast pitsa või friikad, panen ahju ja sellest ma toitungi. Isegi siis, kui proovin tervislikumalt toituda, kipun tihti üle sööma, mille üle ma üldse uhke ei ole.

Fun fact.. ma olen proovinud ka toitumisterapeuti. Kahjuks selle terapeudi iseloom mulle ei sobinud, pole eriti tore, kui terapeut hakkab sulle moraali lugema. Ma tean isegi, et suudaksin paremini. Lõpuks otsustasingi, et ei lähe enam tema juurde.

Selle aja jooksul, kui ma pole trennis käinud ja mu toitumine on halvemaks läinud, on mulle külge jäänud ka üks teine harjumus.. peaaegu igal õhtul veini juua. Pole vaja imestada, miks ma olen kaalus juurde võtnud, sest ma tean isegi vastust. Aga lihtsalt mulle nii meeldib vein! Õhtul filmi kõrvale pudel veini ära juua on muutunud täiesti normaalseks.

Ja õigel ajal magama minekust ei hakka vist üldse rääkima… Tööpäevadel pean juba kell 5 ärkama, seega saan vahepeal ainult 3–4 tundi magada. Isegi viis tundi on tegelikult liiga vähe. Samas pole mul üldse tahtmist juba kell 9 või 10 magama minna. Olen proovinud varem voodisse minna, aga kuidagi läheb nii, et scrollin veel telefonis ja lõpuks on kell juba kaksteist või üks öösel. Ja kui hommik kätte jõuab ja ma pean tööle minema, olen ma mega väsinud ega jaksa midagi teha. Vabadel päevadel saan küll magada nii kaua, kui tahan, aga see tähendab tavaliselt seda, et magan pool päeva lihtsalt maha.

Kõige rohkem häiribki mind vist see, et ma tean täpselt, mida peaksin tegema. Ma tean, et trenn mõjub mulle hästi. Ma tean, et parema toitumise, une ja väiksema alkoholikogusega tunneksin end paremini. Aga millegipärast ei suuda ma ennast uuesti liikuma saada.