Mis ma siin viimasel ajal üldse teinud olen? Põhiliselt ainult tööd. Nagu see oleks minu puhul mingi suur üllatus.

Kokkuvõtlikult võib veel öelda, et eelmisel nädalal oli meil tööl talvepidu, käisime töökaaslastega Soomes, ostsime õega tolmuimeja ja mina ostsin lõpuks endale uue telefoni.

Talvepidu toimus esmaspäeval ja algas kell 19. Panime kohvikud varem kinni, et kõik saaksid osaleda. Kuigi ma elan Kadaka kohvikule üsna lähedal, olin ma ikkagi see inimene, kes hiljaks jäi. Õnneks ei olnud ma ainus ja teisigi saabus veidi hiljem. Jõudsin peole umbes 20 minutit pärast algust.

Süüa saime sushit, tervitusjoogiks pakuti mulli ja kapis ootasid meid veel teised joogid. Peol oli ka tegevus: saime valida, kas teha endale pluus, nokamüts või kott ning valida sellele disaini, mis hiljem peale pressiti. Disainid olid väga ägedad ja enamik valis pluusi – mina kaasa arvatud.

Olen oma valiku üle väga uhke, sest paljudele meeldis mu pluus. Pluusi esiküljel on kass, kes näitab keskmist sõrme, ja tekst “current mood”. Tagaküljel on long drink’i purk. See idee tuli lihtsalt sellest, et ma samal ajal jõin long drink’i ja mõtlesin, et miks mitte panna see ka pluusile. Otsiti sobiv purgi kujundus, printisime selle välja, eemaldasime üleliigsed detailid ja pressisime disaini pluusile. Tulemus jäi väga äge.

Talvepeol on meil traditsioon anda välja aasta panustaja tiitel. Üllatuseks sain selle tiitli sel aastal mina. Täpseid tunde ma kahjuks ei küsinud, aga midagi üle 2000 tunni oli kindlasti. Ka teise ja kolmanda koha saajatel oli umbes sama tulemus. Järelikult oleme kõik korralikud tööloomad.

Sain endale raamitud tunnustuse, mille sain koju seinale panna, ning partner kinkekaardi.

Pidu lõppes kell 22, kuna mõned pidid järgmisel päeval tööle minema. Õnneks algas minu tööpäev alles kell 14:30, seega sain pikalt magada.

Kolmapäeval läksime töökaaslastega Soome toidumessile. Hommikul ootas meid laeval buffee, kus saime korralikult süüa ja juua, et olla valmis Soomet vallutama. 😂 Natuke rääkisime tööasjadest ja vaatasime laeval ringi, kuigi midagi väga uut seal ei olnud.

Soome jõudes ootasid meid bussid, mis viisid messikeskusesse. Kuna keskus oli nii suur, läksime alguses vale messi juurde ja alles hiljem saime teada, et oleme vales kohas. Oleks võinud ausalt öeldes ingliskeelsed viited ka olla, siis oleks lihtsam olnud. Lõpuks jõudsime õigesse kohta, näitasime oma registreerimispassi ja saime kaelakaardid.

Messil sai proovida väga palju erinevaid toite ja jooke – isegi vesi tundus seal äge. 🤣 Lõpuks olime nii palju proovinud, et kõhud said täis. Eriti palju oli magusat ja kui leidsime lauad, kus oli tohutult kooke ja küpsiseid, siis loomulikult pidime neid proovima.

Lisaks toidule olid seal ka mõned tehnika putkad, näiteks põrandapesumasinate omad. Seal pesti kogu aeg põrandat, et huvi tekitada, ja me naljatasime, kui puhas see üks koht pärast messi lõpuks on. Veine sai ka proovida, aga mina olin registreerimislehte täites natuke hajameelne ega valinud alkoholi müümise luba. Öeldi, et saan selle registreerimispunktis ära muuta, aga lõpuks ei viitsinud me sellega tegeleda ja nii jäid veinid proovimata.

Messil olime umbes kaks tundi ja siis otsustasime lahkuda. Kõik tahtsid minna Adidase outlet’i, sest pidid olema hullud allahindlused. Kohale jõudes ei tundunud need aga nii pöörased. Midagi sai siiski ostetud ja paar inimest lahkusid sealt uute ketsidega.

Käisime veel lähedal asuvates poodides, aga kuna need olid linnast väljas, tahtsime tagasi kesklinna saada. Läksime sinna taksoga ja tulime ka taksoga tagasi – umbes 30-minutiline sõit. Helsingis shoppasime veel ja loomulikult käisime Normalis. See on paljude lemmikpood, kust saab asju odavamalt – natuke nagu realiseerimiskeskus, aga ilma aegunud toodeteta. Lahkusime sealt kõik oma roheliste kottidega.

Kuna laevani oli umbes kolm tundi aega ja kõik olid väsinud (enamik meist ärkas kell 5, mõned isegi 4:30), otsustasime minna kohvikusse kohvi jooma. Pärast seda sõitsime trammiga sadamasse ja ootasime seal umbes tund aega.

Lõpuks saime laevale ja suundusime kohe buffeesse, sest kõhud olid tühjad. Päeval ei olnudki midagi korralikku söönud, ainult messil maitsnud. Laev väljus umbes kell 19 ja kuna tegemist oli õhtuse reisiga, sai ka veini ja õlut juua. Loomulikult andsime kraanidele kuuma. Toit oli väga hea ja sõime seal päris korralikult. Seekord ei kiirustanud me laevalt lahkumisega ja istusime buffees peaaegu reisi lõpuni, kuni hakati asju kinni panema. Kui veinikraanidele pandi mütsid peale, oli see selge vihje, et on aeg lahkuda.

Koju jõudes ootas mind kapis üks long drink, mille olin talvepeolt kaasa võtnud. Panin telekast seriaali käima ja ühel hetkel vajusin lihtsalt ära. Ei mäleta, et oleks teleka kinni pannud, aga hommikul oli see kinni – ju siis läks ise.

Õnneks oli mul vaba päev. Sain pikalt magada, kuni õde tuli tuppa ja pakkus välja, et võiks tolmuimejat ostma minna. Pesin hambad, panin riidesse ja läksime Mustika keskusesse OnOffi. Küsisime kohe töötajalt, millist masinat ta soovitab. Ta rääkis väga ausalt, mida tasub osta ja mida mitte – täpselt sellist ausat arvamust ongi vaja. Otsustasime ilusa punase Boschi varstolmuimeja kasuks ja oleme sellega väga rahul.

Käisime veel Prismas ja jätsime tolmuimeja seniks OnOffi hoiule. Pärast poes käimist võtsime tolmuimeja kaasa, läksime koju ja panime aku laadima, et seda hiljem katsetada.

Edasi läksin Henriga välja sööma. Käisime Pelmis ja toit oli nii hea – jäime väga rahule. Olime seal umbes tunnikese, kuni Henri pidi tööle minema, ja mina läksin koju tagasi.

Järgmisel päeval läksin tööle. Päev oli suhteliselt rahulik ja vahelduseks isegi mõnus. Pärast tööpäeva otsustasin minna Euronicsisse uut telefoni ostma. Kuna olen iPhone’i kasutaja, suundusin kohe iPhone 17 mudelite juurde. Mõtlesin päris kaua, kas võtta iPhone 17 Pro või Pro Max. Lõpuks tuli teenindaja appi ja ütles, et Pro Max on võimsam ning kui pildistamine on oluline, siis tasub see valida. Nii otsustasingi Pro Maxi kasuks.

Nad aitasid panna kaitseklaasi peale ja kandsid vanast telefonist andmed uude üle. Kuna müüsin oma iPhone 11 tagasi, pidin selle kohapeal ära tegema. Mu vana telefon oli muideks väärt ainult 20 eurot. Aga tundsin, et oli aeg uus telefon osta – aku ei pidanud enam hästi vastu, laadimisega oli probleeme ja veel mitmeid asju häirisid. Samas teenis see mind tubli viis aastat ära.

Olen oma uue telefoni üle väga õnnelik. Kõik probleemid, mis iPhone 11-ga olid, on nüüd lahendatud. Need on küll väikesed asjad, aga nii mõnus on jälle kogeda, et telefon on kiire ja aku peab vastu.

Soovitan kindlasti iPhone 17 Pro Maxi, eriti kui sulle meeldivad suuremad telefonid ja tõesti kaamera sellele on väga hea📱✨